E-ITSPEA 12: Kasutatavus veebis

eKool

Üks minu jaoks halva kasutatavuse ebameeldivamaid näited on meie Eesti enda eKool. Just seesama, mida suurem enamus koole kasutavad ja nende õpilased PEAVAD kasutama. Olen õnnelik, et minu kodukoha põhikool Laagris läks üks hetk üle Stuudiumi (ope.ee) keskkonnale, mis on minu arust võrreldamatu eKooli halva kogemusega. Põhiline vingumine tuleb mobiiliga kasutatavusest. Kuigi tegu on nii suure kasutajabaasiga keskonnaga, siis ei ole suudetud normaalset mobiilivaadet luua. *Mõnes kohas peab nägemiseks sisse suumima, mis omakorda eeldab vasakule-paremale kerimist, mis teadupärast pole telefonis eriti mugav. *Sellega võib ka tekkida see probleem, et suumides jääb osadele veebilehe akendele nii vähe ruumi, et seda osa, mis kerida annab, jääb eriti vähe järgi. *Kolmandaks, üritades "x"-ist sulgeda ettehüpanud akent, see algul ei reageeri, mis tekitab tunde, et vajutasid väikesest nupust mööda. Taaskordsel vajutamisel vajutad juba väljalogimise nuppu, mis tõesti paneb ärrituma. (Seda juhtus pidevalt ja kordades.) eKooli loojad on muidugi teinud telefonis kasutamiseks mugava äppi, aga et seal paljusid funktsioone kasutada, tuleb osta perepakett, mis tähendab igakuist maksmist. 😑

Spotify

Vastandlikult eelmisele tooksin ühe päris hea kasutatavuse näite. Selleks on suurim muusikastriimingu platvorm Spotify®. Tegemist on keskkonnaga, kus kõik on sul n.ö. "käe-jala juures" ja pole vaja mööda menüüsid otsida. Kindlasti on seal omad nõksud, mis esimesel kasutamisel vaja selgeks õppida ja eri platvormidel näeb see veidikene erinev välja, (mina vaatan sellele muidugi juba kui harjunud kasutaja) aga midagi ülemäära keerulist ei ole. Isegi seadetes on keerulisemad ja tavakasutaja jaoks mitte nii olulised funktsioonid eraldi tõstetud. Lihtsus maksab muidugi sellega, et pole nii palju eri funktsionaalsusi, aga Spotify loojad valivad hoolikalt, mida võiks vaja minna ega külva keskkonda üle funktsioonidega, mis teeks selle kasutamise ebaintuitiivseks.

E-ITSPEA 11: Arendus- ja ärimudelid

Spotify

Maailmas levinuim muusikastriimimisteenus Spotify kasutab Freemium SaaS ärimudelit. Nad pakuvad tasuta versiooni, mis sõltub reklaamisissetulekust, soovitavades ise aga igakuise tasuga tasulist versiooni, mis lisaks lugude vaheliste reklaamide eemaldamisele annab ka võimaluse muusikat alla laadida hilisemaks võrguühenduseta kuulamiseks ning mobiilsetel platvormidel võimaluse muusikat kerida ning ise otsustada, mis lugu mängida (shuffle-i nõude eemaldamine). Sellise mudeliga on saavutanud nad väga suure kliendibaasi, sest see ei nõua rahalist sidumist asja tuumikfunktsioonide kasutamiseks.

Firefox

Mozilla kasutab Firefox-i puhul 16-nädalast arendustsüklit, kus uued muudatused liiguvad läbi nelja kanali: nightly, aurora, beta ja release. Kõik algab nightly-st, kuhu jõuavad kõiksugu erinevad (ja ka tihti täiesti katkised) uuendused ja katsetused. Aurorasse jõuvad edasi need, mis juba enam-vähem toimivad ning betasse jõuavad ainult need, mis on planeeritud järgmise release-iga juba välja lasta. Sellisel meetodil võib poolikud ja mittevalmis uuendused nightly-s keelata, mis aga ei keela neid uuesti tsükli algusest alustada, mis suuremamahuliste uuenduste puhul võimaldab olla osa sellest 16-nädala tsükli loomikust kulgemisest.

 

Kasutatud kirjandus:

• https://mozilla.github.io/process-releases/draft/development_overview/
• https://www.feedough.com/how-does-spotify-make-money/
• https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_11:_Arendus-_ja_%C3%A4rimudelid
  

 

 

 

 

 

 

E-ITSPEA 10: "Kuidas saada häkkeriks?"

Eric S. Raymond, Jargon File'i autor, kirjutas juba 1996. aastal juhendi või artikli "How To Become A Hacker" sellest, kes on häkker, milline peaks olema häkkeri mõtteviis ja missuguseid oskuseid peaks ta valdama jne, ning on seda pidevalt aastate jooksul värskendanud ja täiendanud. Kuigi tekst oli mõõdukalt pikk, siis teksti lugemisel valdas mind põnevus- ja õhinatunne. "See on imeline manuaal, mille järgi hakata tegutsema."

Dokument on jaotatud erinevateks valdkondadeks, mis häkkeriks olemisel on olulised: 

Ta alustab üldse sellega, kes on häkker (vastupidiselt enimlevinud kasutusele ei mõtle tema ja paljud kaasmõtlejad neid "vennikesi" kes arvutitesse sisse murravad). 

Siis kirjeldab ta häkkerlikku suhtumist. See sisaldab probleemide lahendamise huvi, automatiseerimise tahet, töö duubeldamise mõttetust (pole mõtet lahendada 2x sama probleemi) ja ka seda, et suhtumine ei asenda kompetentsi.

Veel kirjeldab ta põhioskusi, mida vajab häkker. Programmerimine oli muidugi esimene. Mainiti ka HTML-i oskust. Linuxi või mõne muu UNIXi versiooni kasutamine on teema, mis mul mitu aastat on kuskil kuklas plaanis olnud, aga pole piisavalt tõuget selle poole olnud. Arvan, et peagi teen selle ära. [Mulle meeldis see lõik kõige rohkem: see andis põhjendatult häid juhiseid, mida ja miks kindlasti tasuks endale selgeks teha, et midagi sellest vallast juurde õppida.]

Kuidas teenida staatust häkkerikultuuris on järgmine punkt. Siin tuuakse välja olulisi asju, mis kergitavad justkui sinu ranki: avatud lähtekoodiga projektides osalemine, testijaks olemine, infrastruktuuri haldamine, kasuliku info jagamine.

Lisaks tõi ka välja asju, mis paljud häkkerid teevad väljaspool häkkimist ja mis justkui on osad häkkerite maailmast, arendades neid üleüldiste distsipliinide kaudu ning mis annavad juurde häkkeriks olemisele.

Juhendist tuleb välja, et Raymond selgesõnaliselt pooldab (ülistab?) open-source lähenemist tarkvarale ja seega on tunda selle kirjatüki selge kallutatus. Mind see (otseselt) ei häiri (kaudselt häirib seetõttu, et see võib teisi häirida). Vaatamata sellele olen sellest kirjatükist väga vaimustunud ja tunnen KUI hea manuaal on see alustavale IT-tudengile ja võib-olla ka tulevasele häkkerile.

 

Kasutatud allikad:

http://www.catb.org/jargon [Jargon File]

http://catb.org/~esr/faqs/hacker-howto.html [How To Become A Hacker]

http://www.kakupesa.net/hacker/ [Tõlge: Kuidas saada häkkeriks]

E-ITSPEA 9: IT-juhid ja nende juhirollid

IT-juhtidel võib olla erinevaid rolle, nagu need on välja toonud sellenädalases lugemisteemas meie õppejõud Kaido "Kakk" Kikkas. Tänases postituses ma toon näitena kaks tuntud IT-juhti ja panen nad vastavusse ühe kirjeldatud rolliga.

 

Guido van Rossum 

Guido van Rossum on ühe maailmas enim kasutatava programmeerimiskeele Python autor, pikaaegne juhtivarendaja ja "heatahtlik diktaator". Kuna Pythoni puhul on tegemist avatud lähtekoodiga ("open source") projektiga, siis Van Rossum oli pigem selle "power broker'i" rollis. Temale antud tiitel "Benevolent dictator for life" ("eluagne heatahtlik diktaator") kirjeldab seda, et kuigi tegemist on kogukonna poolt arendatava projektiga, oli tema see, kel jäi viimne sõnaõigus ning eriarvamuste puhul kogukonnas oli tema, kes pidi tegema erapooletu valiku. (Aga miks ma räägin minevikuvormis "ta oli"? Seetõttu, et üle-eelmisel aastal lahkus Van Rossum "BDFL" rollist ja eelmisel aastal ka Dropbox'ist ning läks ametlikult erru.)

Steve Jobs

Apple üks asutajatest ja pikaaegne juht Steve Jobs, üks tehnoloogiaajaloo suurimaid innovaatoreid, oli tuntud kui otsustuskindel perfektsionist. Ta viis tihtipeale hullemeelsetena tunduvad ideed läbi kindlakäeliselt ja kõigutamatult ("leader'i" roll samas tugevalt segamini "power broker'iga"). See kindlasti oli ka üks põhjusi, miks ta üks hetk Apple'ist vallandati. Kuid hiljem sinna naastes jätkas ta revolutsiooni tehnoloogia valdkonnas ning ilmselt ei kujuta ettegi, milline oleks tänapäeva maailm, kui poleks Apple'it ja selle taga Steve Jobsi oma revolutsiooniliste ideedega.

Allikad:

E-ITSPEA 9: IT juhtimine ja riskihaldus

Guido van Rossum - Wikipedia 

Benevolent dictator for life - Wikipedia

E-ITSPEA 8: IT proff...?

IT-proff (professionaal) on definitsioon, mida on raske kasti panna ja öelda: "siit läheb piir". Aga kindlasti on mingid omadused, mis osasid inimesi teistest eristavad ja suurest massist nähtavale tõstavad. 

Eestis oleks selleks kindlasti (tänu suuresti Skype eduloole) start-up'indus. Edukad idufirmad on miski, mis hea ideega üsna väiksest algkapitalist võivad kasvada tohutu suureks. Uuemad näited Eestis oleks Transferwise, Pipedrive, Click & Grow ja muidugi väga tuntud Bolt (endine Taxify). Paistab kohe silma, kui meie väikesest Eestist pärit ettevõtted löövad kanda ülemaailmselt.

Idufirmade juures üks põhilisi omadusi, millega juhid (ja ka tegelikult kogu meeskond) peavad arvestama on võime kiiresti kohaneda. Idufirmad, eriti algusfaasis, on altid muutuma ja seda võib-olla väga drastiliselt. Kiire ettevõtte kasvuga kaasneb samuti palju muutusi, millega peab olema valmis kaasa minema.