Wikipedia ja entsüklopeediad
Ma mäletan veel seda aega, kus päris palju infot otsiti veel teatmeteostest, nagu näiteks entsüklopeediatest või muudest spetsiaalsema valdkonna raamatutest. Ma arvan, et interneti "võlud": guugeldamine ja wikitamine polnud veel nii laialt levinud ja raamatud olid hea turvaline allikas. Meie peres kasutusel olnud ENE-d (Eesti Nõukogude Entsüklopeedia) ja uuemad EE-d ei olnud kindlasti kõige ajakohasemad ja kindlasti ka tsensuurist ja ideoloogiast tingituna ka kallutamata. Wikipedia on vastukaaluks jälle pidevalt uuenev ja täienev ega püsi staatilise ja vananevana.
Wikid oma avatusega on loonud uue mooduse, kuidas infole lähenetakse. Siin mitte ei usaldata tähtsate ekspertide kirjapandut, vaid kontrollitakse üldsuse abil kõik koos, kas info vastab tõele või vajab parandamist täpsustamist või hoopiski eemaldamist.
Kui nüüd on avatuna internetis saadaval nii palju infot, siis väiksemate asjadega kontrollimiseks ei pea sukelduma infootsingute jäneseurgu, vaid piisab paarist otsingusõnast, et info kätte saada. Nii saab väikese kaaluga vähemtähtsaid asju lihtsalt järgi pärida. Aga ikka jääb raamatukogude, kvaliteetsete raamatute ja kvalifitseeritud veebisaitide tähtsus ja usaldatavus. Teaduslike uuringute ja tähtsate uurimuste jaoks ei piisa tsiteerida ja võtta allikana rahva poolt ühtsena tunnustatud fakte, vaid peab kaevuma sügavamale ja kindlamatele allikatele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar