Kuvatud on postitused sildiga Apple. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Apple. Kuva kõik postitused

kolmapäev, 4. november 2020

E-ITSPEA 9: IT-juhid ja nende juhirollid

IT-juhtidel võib olla erinevaid rolle, nagu need on välja toonud sellenädalases lugemisteemas meie õppejõud Kaido "Kakk" Kikkas. Tänases postituses ma toon näitena kaks tuntud IT-juhti ja panen nad vastavusse ühe kirjeldatud rolliga.

 

Guido van Rossum 

Guido van Rossum on ühe maailmas enim kasutatava programmeerimiskeele Python autor, pikaaegne juhtivarendaja ja "heatahtlik diktaator". Kuna Pythoni puhul on tegemist avatud lähtekoodiga ("open source") projektiga, siis Van Rossum oli pigem selle "power broker'i" rollis. Temale antud tiitel "Benevolent dictator for life" ("eluagne heatahtlik diktaator") kirjeldab seda, et kuigi tegemist on kogukonna poolt arendatava projektiga, oli tema see, kel jäi viimne sõnaõigus ning eriarvamuste puhul kogukonnas oli tema, kes pidi tegema erapooletu valiku. (Aga miks ma räägin minevikuvormis "ta oli"? Seetõttu, et üle-eelmisel aastal lahkus Van Rossum "BDFL" rollist ja eelmisel aastal ka Dropbox'ist ning läks ametlikult erru.)


Steve Jobs

Apple üks asutajatest ja pikaaegne juht Steve Jobs, üks tehnoloogiaajaloo suurimaid innovaatoreid, oli tuntud kui otsustuskindel perfektsionist. Ta viis tihtipeale hullemeelsetena tunduvad ideed läbi kindlakäeliselt ja kõigutamatult ("leader'i" roll samas tugevalt segamini "power broker'iga"). See kindlasti oli ka üks põhjusi, miks ta üks hetk Apple'ist vallandati. Kuid hiljem sinna naastes jätkas ta revolutsiooni tehnoloogia valdkonnas ning ilmselt ei kujuta ettegi, milline oleks tänapäeva maailm, kui poleks Apple'it ja selle taga Steve Jobsi oma revolutsiooniliste ideedega.



Allikad:

E-ITSPEA 9: IT juhtimine ja riskihaldus

Guido van Rossum - Wikipedia 

Benevolent dictator for life - Wikipedia

esmaspäev, 14. september 2020

E-ITSPEA 1: Suursugused läbikukkumised

 

Täiesti selge on fakt, et kõik ei saa kõiges läbi lüüa. Nii on ka IT-maailmas palju lugusid, kus on üritatud millegi suurega hakkama saada, aga see on rohkem või vähem ebaõnnestunud. Siin toon välja mõned näited.


Google glass

Ma arvan, et paljud meist mäletavad laineid löönud futuristlikku ideed, mis kujutas endast prille, mis istusid su nina peal ja justkui filmis kuvasid su silme (/silma!) ette erinevaid kujutisi ja pildikesi. Selline idee iseenesest pole üldse halb ja oli (ja on ka kindlasti siiani) paljude jaoks põnevust tekitav. Aga oli mitmeid põhjuseid, miks selline seadeldis kanda ei kinnitanud. 

Üheks oli kindlasti välimus. Kuigi mõni võib olla nõus vaatama sellest mööda, siis ausalt öelda (ja minuga nõustuvad paljud) ei näinud need prillid just kõige stiilsemad välja. 

Teiseks oli privaatsuse küsimused. Paljusid häiris mõte, et prillidel on kaamera, mis võib tegelikult igal ajahetkel inimese teadmata vaadata, kus sa oled või mis sa teed. 

Lisaks tervislikud mured. Kuigi meiega igapäevaselt kaasas kantavad telefoni ja muud seadmed levitavad pidevalt kiirgusi, siis siiski kui selline seadeldis istub otse su naha vastas ja otse sinu peas, kus teatavasti on üks inimese tähtsamaid elundeid, ei olnud selline mõte just paljudele meeltmööda. 

Kindlasti ka hind. Uued tehnoloogiad on ikka enamasti tulnud kallite hinnasiltidega, aga kui sa pead välja käima $1500 seadme eest, mis on mitmest küljest päris puudulik, siis enamus inimesed pigem hoiavad seda raha hoopis millegi muu jaoks.


Windows Phone

Kõik on kuulnud ja ka tihtipeale nalja heitnud Windowsiga telefonide üle ning mõni (tunnen kaasa) isegi omanud mõnda. Microsoft, kõige levinuma operatsioonisüsteemi Windowsi omanikuna, proovis seda platvormi ka telefonide peal läbi lööma panna, aga ajalugu näitab, et päris nii see ei läinud.

Suuresti oli süüdi tugev konkurents Apple ja Google poolt vastavalt oma iOS-i ja Androidi näol. Selleks hetkeks kui Microsoft oma eelmise põlvkonna Windows Mobile'i arendamise asemel tahtis ka teiste suurte tegijatega võistlema tulla, olid Apple ja Google juba nii tugevalt kanda kinnitanud, et lootust oli vähe.

Androidil oli eeliseks see, et nemad ei tegelnud riistvara poolega. Nemad lõid lepinguid teiste telefonitootjatega, kes tarkvara ise oma telefonidel käima panid. Vaene Microsoft, kes ikkagi pigem tuntud oma tarkvaralise poolega, ei suutnud vastu panna oma vastaste telefonide võimsusele. Apple'il, kes see-eest on oma tark- ja riistvara pidevalt ühes komplektis teinud, polnud sellega probleemi.
Windows Phone-i kõige suurem puudus oli ikkagi kindlasti äppide väga kehv saadavus. Kui Andoid ja iOS uputasid erinevatest äppidest, mis suuresti kujundasidki nende populaarsuse ja teevad seda siiani, siis Windows Phone'i puhul seda öelda ei saaks.


iPhone 5c

Kuigi iPhone'i 5s seeria odav pisimudel on juba suhteliselt unustuste hõlma vajunud, siis ei tasu mainimata jätta mudel, millega Apple püüdis jõuda madalama ostujõuga piirkondade või inimesteni. Kui mudel välja tuli, siis mäletan nalju 5c nime üle: kuigi täht "c" pidi tähendama sõna "color", siis paljud nimetasid seda "5 cheap" (mis vastas tõele) või veel hullem "5 crap".

Kuigi hind oli kindlasti mitmetele väga tõmbav, siis ei suutnud telefon võistelda on "vanema venna" iPhone 5s-iga, mis oli vaatamata palju parematele näitajatele ikkagi liiga väikese hinnavahega. Ja ega see ei läinud kokku Steve Jobsi põhimõttega "we don't do cheap".

Vaatamata 5c ebaedule, suutis Apple parandada oma vigu ja tulla paar aastat hiljem turule väga eduka madalama hinnaklassiga telefoniga iPhone SE-ga, mille koostekvaliteet ja välimus ning sisu polnud võrreldavad 5c omadega. Nad otsustasid võtta vanema mudeli ja täita selle uuema sisuga.


E-ITSPEA rühmatöö arvustus

Tumeveeb Töö teema on valitud põnev, kuigi ise olen antud teematikaga juba kursis, siis usun, et on paljusid, kelle jaoks töös käsitletu on ...